Hoi,
mu elu on nii imeline, lihtsalt "võrratu"! Tglt aitab vingumisest, nüüd lähemalt minu vastupandamatust elust olnud nädalal.....uhhhhhhhhhhhhhhhhh
Ühesõnaga kõigepealt meid 90 meest on jaotatud kahte rühma. Mina asun 2. rühmas. Esmaspäeval toimus meil pataljonis nn teoorialoeng. Igal nädalal on meil nüüd erinev teema mida siis metsas harjutame. Teisel rühmal on sellel nädalal mingi teine teema. Meie rühm õppis sel nädalal varitsust ja varitsusse sattumist. Eesti keeles öeldes siis nt kui me teame, et vaenlane tuleb mingit teed pidi kas jalgsi, auto vms vahendiga siis me läheme sinna tee äärde metsa põõsa alla peitu ning ootame kui vaenlane meist möödub ning kui aeg on õige siis avame tule ja üritame vaenlase hävitada. Iseenesest tundub ju päris huvitav või nii, et adrenaliin peaks möllama, sest saad ennast ära peita, oodata salaja ning siis kõvasti paugutada vaenlase pihta. Tegelikkuses ei ole päris nii. Alguses kui sa varitsema lähed siis peab nn varitsuspaika minema kauge ringiga, et mitte vaenlase reeta, et sa oled seal kuskil metsa sees ning mööda metsa liikudes pead tegema sisse ka "jänese haake", et vaenlast eksitada. Teiseks kui sa oled kohale jõudnud siis sa pead oma positsioonil istuma, lamama hiir vaikselt, et vaenlane sind ei märkaks. Sa ei tohi süüa, juua, suitsetada ega juttu rääkida. Ja kolmandaks sa ei tea kunagi millal vaenlane tuleb, seega see varitsus võib kujuneda mitme mitme tunniseks. Nii, et väga erutav see tegevus ei ole.
Esmaspäeval me õppisime teooriat ning teisipäeva hommikul pagendati meid metsa. Kui telgid olime püsti saanud siis läks juba peale lõunat aktsioon lahti, sama teema oli meil ka kolmapäeval. Kolmapäeva erinevus oli see, et siis me kõndisime ise mööda teed ning sattusime varitsuse alla ehk teema kuidas vaenlase käest põgeneda. Kuna põhiülesanne oli seal jooksmine 0,5m lumehangedes siis arvake ära, kas oli erutav tegevus või mitte. Neljapäev ja reede oli meil lasketiirus laskmised. Laskmine päeval, laskmine hämaras, laskmine pimedas, laskmine valangutega ja laskmine gaasimaskiga. See viimane tegevus oli tõsiselt "kuum". Panna külm gaasimask pähe, siis lasta sellega, kui maski klaasid on udused ja üritad leida sihtmärki ülesse...
Ja reedel õnneks jõudsime tagasi kasarmusse, puhastasime relvi, oma varustust ning alles kella 20-st algast vabaaeg.
Õnneks on nüüd see teema nüüd läbi, ebaõnneks on veel 5 nädalat seal metsas veeta.
Õige "kuumema" teema jätsin märkimata. Meie elamine metsas.......telgid olid meil küll olemas, aga see ei tähendanud, et meil seal ka soe oli. Meile oli kaasa antud just 1,5 kuud tagasi tehtud puud, mis olid märjad, seega nad ei tahtnud üldse põleda ja ahi ajas pidevalt suitsu sisse. Põhimõtteliselt oli meil täisvärk, telgis olid miinuskraadid ning ving :)))) Ainuke võimalus kuidagi sooja saada oli pugeda kogu oma riietega magamiskotti ning ninani see kinni tõmmata. Nii me tegimegi kuid siis avastasid meie ülemused, et riietega magamine ei ole üldse hea mõte. See on lausa keelatud tegevus. Iseenesest ma saan ka natuke aru, sest riided väga magamiskotis ei kuiva kui nad on sul seljas, seega me pidime kõik riided seljast võtma ning pesu väel magamiskotti pugema. Magada oli küll soe, aga arvake ära kui äge oli hommikul sealt kotist välja pugeda kui telk on ise seest härmas....
Natuke oli seal metsas tore ka, see maagiline vaatepilt seal metsas, hommikune päikesetõus ja härmas puud ja lumi, lumi, lumi, aga kahjuks ülejäänud tegevus nullis kogu selle elamuse ära :(
Nagu ütlesin siis viis nädalat veel ja siis peaks tulema tõesti VÄLJATEENITUD puhkus :) Järgmisel nädalal õnneks paugutamist ei ole, õnneks sellepärast, siis ei pea poole ööni relva puhastama. Tulemas on luuramise teema ning varajtud liikumine vastase alale. Järgmine nädal on eriti oodatud kun nv on lootust saada väljaloale ja ainult see sunnib tagasi minema metsa, kuna kõik kes jäävad mingi "haiguse" tõttu kasramusse ei pääse nv välja. See nädal oli neid siin päris palju.
Hetkel istun kasarmus, majandustööd õnneks tänaseks tehtud ja kirjutan oma imelistest seiklustest. Järgmine nv jutustan juba järgmistest tegudest...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment