Laigulised jõulud...

Hei,

minu jõuluõhtu oli suhtleliselt meesterohke ning laiguline :)

Aga sellest nädalast lähemalt siis....eelmisel reedel jaotati meid uutesse tubadesse/jagudesse ära ning pühapäeval kui me linnaloalt tagasi tulime siis läks põhirõhk uute voodikaaslastega tutvumisele.
Esmaspäeval saime hommikul korralikult juba lund väljas ajada ning peale seda käisime Laidoneri muuseumis, see on ka ühtlaselt sõjamuuseum. Päeva teise poole istusime tühja.
Teisipäeval käisime Harku lähedal paintballi mängimas. Päris hea väljak oli, suvel on kindlasti ägedam nii, et kindlasti soovitan kõigil sinna minna. Vt: www.surm.ee
Kolmapäeva hommikul arvake ära mis me tegime.........õige ajasime veelrohkem lund, sest keegi oli vist lumekraani lahti jätnud. Hommikupooliku istusime tühja ja peale lõunat käisime Ahhaa keskuses. Olen üritanud sinna minna juba pool aastat, aga alles nüüd jõudsin kohale. Ma väga sellest külaskäigust ei mäleta midagi peale, selle et käisin 2x 4D kinos, sest ülejäänud aja a´la 2H ma jutustasin ühe ilusa töötajaga, keda ma niisama juhuslikult teadsin.
Nii neljapäev. Jõululaupäev. Toimus SUUR koristushommik. Ühesõnaga koristasime korralikult kasarmut. Päeva teiselpoolel sõitsime Tori sõjameeste kirikusse Jõulujutlust kuulama, kus sai alguse ka minu kirikuõpetaja tähelend! Nimelt meie kaplan teatas 5 min enne jutluse algust, et üks kõvema häälega võitleja võiks mõned laused Piiblist ettelugeda. Millegipärast ütles kogu buss kohe, et rms Kaur võiks minna. Ma ei tedanudki, et mul nii kõva on.... Ja peale seda siis lugesingi kogu Tori rahvale ette ühe väikse epistli sellest, et alati ulatage oma abistav käsi teisele inimesele.
Eile hommikul võis alles tunda, et oleks nagu juba jõulude moodi kuna hommikul ei pidanudki kuhugi jooksma lund ajama. Saime peale ärkamist kohe pesema minna. Õhtul käisime jälle kirikus, seekord Jaani kirikus, kus toimus orelifondi jaoks mingi klassikaline kontsert. Peale seda käisime Solarise keskuses orienteerumas. Pigem otsisime seal WCd ning olime ka ühtlasi vaatamisväärsusteks ;)
Täna laupäev, hommikul koristasime......:) Ühesõnaga kui vaja kuskilt koristajat leida vaja siis ilmselgelt siit Marja 4st leiab suht proffessionaalid. Õhtul on saun!
Homme on meil külalistpäev ning esmaspäeva hommikul kell 8 on see kaua oodatud hetk, kus siis saavad võitlejad, kaasa arvatud ka mina uusaasta puhkusele, kuigi kahjuks ainult 7 päevaks, aga asi seegi. Tõenäoliselt peale puhkust siis kirjutan uue reportaazi oma tulevikust Marja 4s ja uusaasta peo sündmustest.

Help...

...täiesti kopp on ees. Seerud loovad endiselt korda. Teisipäeval sõitsime näidis lõhkamist vaatama. Sõitsime mingi väikse bussiga Tapale nii et osad pidid vahekäigus põrandal istuma, teiseks bussil ei olnud soojendust ehk buss läks seest jäässe:), kolmandaks sõit kestis 2h, neljandaks me pidime kuhugi kaugele sõitma kui päris pauk käis e nägime objekte enne ja pärast lõhkamist ja pärast seda tagasi külma bussiga. Tegus päev peaks ütlema. Hmmm kolmapäeval olin toimkonnas, mõttetu päev. Täna käisime verd loovutamas kogu patiga. Sain ametlikult teada, et ei saa verd anda :( Kurvaks tegi see natuke. Lõuna ajal käis Jõuluvana=) Saime kommipakid, pidime oma jaoga mingi etteaste tegema. Tegin oma jaost luuletuse mille ka kunagi siia püstitan. Homme tulevad kõik mehed patti, u. 90 meest ja pannakse paika uued toad e jaod ja ülemused kellega koos töötame kuni reservini. Peale lõunat ujuma. Üldine meeleolu on negatiivne . Paljud reamehed üritavad R linnaloale pääseda, aga ootused nulliti kui öeldi et 44 mehest pääseb ainult välja nv 13 meest. Ma arvan et meie nv tuleb veel sisukam kui see nädal oli. Hoitagu kõva!

Linnaloal...

...käidud=) Alguses olin välja sattudes täiesti kohmetu ei osanud midagi kohe peale hakata. See oli üsna hirmutav. Aga nüüd tagasi vaadates olid need 48 h ilusad. Vinge oli häid sõpru jälle näha ning nendega koos "püha missiooni" täita. Praegu olen tagasi müüride vahel ning ees suhteliselt mõttetu 2 nädalat. Pataljoni tulid ka suvised mehed kes Võrus 2 kuud seersantideks õppisid. Hakkasid kohe täna siin korda looma rsk. Muidu on meeste ees respekt, sest tean et need 2 kuud olid päris karmid neil aga kui niisama huiama hakata siis hakkab küll närvidele. 2 nädalat ja siis uue aasta puhkusele 10 päevaks =) Homme läheme Tapale näidislõhkamist vaatama, kus siis lastakse kõikvõimalike asju õhku. Ahjaa, nägin eile ka selle nädala ilmaennustust...brrr...-20 öösel ja -15 päeval. Ja jaanuaris läheme metsa...

Reamees Gennadi vabastamine

Hommikust musirullid,

Täna siis saabus lõpuks see päev, kui puurist lasti välja kõigi suur sõber rms Kaur. Hästi palju õnne ja jõudu ja jaksu uue elu puhul. Linnaluba saab mingist hetkest kõige ahvatlevamaks asjaks maailmas. Plaanis oli vabastamise puhul pidada üks korralik kräu, mis lõppeks alles pühapäeva hommikul... kuid tuli välja, et üks teine rms otsustas selle nv hoopis võrus veeta. Kui nüüd kõik plaanipäraselt kulgeb, siis järgmine katse läbu korraldada tuleb 18 detsember. Senikaua aga G joob ja D teeb trenni.

Eelmine nädal käisin üle pika aja metsas. Olime ühe õhtu-öö-hommiku luure lõpurännaku vastutegevuse objektiks. Meie töö seisnes selles, et pidime õhtul kella 10-st kuni hommikul 12-ni olema postidel ja Luurekompanii tüübid tabama. Saime teada, et kui 7 tundi postil olla, siis mingi hetk hakkab täitsa külm. Telk meile anti, ahju mitte (fail). Ei olnud kuskil ennast soojendada. Süüa väga palju ei saanud. Esmaspäeva hommikust kolmapäeva hommikuni oli minu söögiks 4 pikkpoisi võileiba, pool chili con carnet ja üks grillvorst (ei old väga maitsev). Postil olles tegin ühe öö jooksul 4 suitsu, ei tea mis motiveeris... samas teeksin veel, kui kunagi peaks sellisesse olukorda sattuma. Õnneks oli lahingpartneriks hea sõber, kellega saime korralikult naerda ja luure poisse mõnitada.

Kolmapäeval ja neljapäeval ei toimunud midagi... ja ma ei aja paska teile, tglt ka mitte midagi. Ärkasime üles, käisime jooksmas, ootasime hommikusööki, ootasime lõunasööki, käisime jõukas ja ootasime õhtusööki... KÕIK. Endiselt julgen kõigile oma sõpradele soovitada Eesti kaitseväge - "kui soovite teha oma ajaga midagi kasulikku, olete tüdinud lõpututest pidudest ja vabadusest. Liituge kaitseväega ja teie aeg saab uue tähenduse"... umbes taoline reklaam on silme ees. Teen kiire arvutuse. Jalaväekompaniis on see 8 autojuhti, see on 8*7=56 einet. 56*20 = 1120 EEK. Iga päev me teeme sauna, see läheb 3 päeva peale maksma ligi 1500 EEK. Pluss me kasutame tohutult elektrit ja kui nüüd kõik kulutused ligikaudu kokku arvutada, siis tuleb üle 3000 krooni eesit vabariigi elanike raha nv... ja see on ainult 8 autojuhi peale. Kes soovib võib kokku arvutada kulud ligi 200 sõduri peale kes konstantselt pataljonis on... iga nv. Kõlab mõistlikult, eks. Ma ei näe kaitseväel potentsiaali lähiajal võita asjalike ühingute eripreemiat.

Kui nüüd nädalavahetusel miskit eriti põnevat toimuma hakkab siis ma kindlasti kirjutan teile sellest, seni aga olge ägedad ja jooge alkoholi, te ei tea alko väärtust enne kui te pole sellest ilma jäänud... targa mehe sõnad.

Kes tuleb ja pati aja maha sõidab, saab musi,
Täff.

£&%€$*¤ ...

... on läbi. Just, olen järjekordsest laagrist ja järjekordselt rännakult tagasi. Minu jaoks oli see 40 km läbitav, aga täitsa mõttetu enese piinamine. Öösel? Arvake ära kus me magasime? Aga loomulikult bibi ehk lageda taeva all. Lõbus! Viimasel päeval hakkas ka lund sadama. Aga nüüd on SBK läbi. Jaanuaris hakkab 6 nädalat taktika õppet, millest 3 nädalat oleme metsas yess, yess, yess. Aga praegu on jäänud 20 tundi linnaloani. Siis saab vang Gennadi välja. Täitsa uskumatu=)

99%...

...SBKst läbitud. On jäänud tibatilluke 1% mis hõlmab ainult 45 km jalutuskäiku:) See laager ei läinud kõige paremini. Suutsin enne laagrit korralikult külmetada (vähese viina viga) ja olin terve laagri nohu ja köhaga. Lisaks suutsime ära kaotada ka oma distsipliini ja seetõttu oli kogu meie vabaaeg "sisustatud". Sisustus elementideks olid gaasimask peas, jooksmine ja mudas pöherdamine=). Kõige lõpuks suutsime kõik oma telkidest ka ilma jääda ja ööbisime viimase öö lageda taeva all. Lõbus! Aga 8 päeva pohmakani...yess, yess, yess.

Patud...

...lunastatud. Täna võis linnapeal näha 26 mundris üsna pandavat meest näha. Nimelt me käisime koos oma Kaplaniga Kaarli kirikus 1. adventi tähistamas. Pärast seda käisime vanalinnas tšillimas. Lõbus oli. Homseks on vaja ühte lasteaeda 3 laulumeest. Arvake ära kes ennast kirja pani...13 päeva pohmakani.

Tehtud...vol. 2

...tagasi kasarmus. Samuti on läbitud ka 15km rännak. Ma ütlen et isegi hommikune pohmakas on vähem piina tekitav kui oli see rännak. Ajaks saime 3,5h. Nüüd 2 päeva kasarmus ja esmaspäev uuesti metsa. Ma ei saa aru mis värk neil on nende laagritega. Seekord tagasi Kloogale kus põhirõhk on hindelisel laskmisel. Hetkel pole kirjas ka ühtegi kaeviku ega rännaku rallit, aga kõik võib muutuda...15 päeva üle pika pika aja esimese pohmakani.

Tehtud...

...uhhh sain kaeviku lõpuks valmis. Seda küll viisil 5 roppu sõna, natuke kirkaga pinnase kobestamist siis 10 roppu sõna kuna see oli niivõrd tüütu ja väsitav tegevus ja siis 5cm pinnase välja loopimist ja seda kõike 5h jooksul. Eilses postituses jäi ära mainimata meie suurepärane öine orienteerumine. Teema siis selline et lahingpaar pidi pimedas läbima ainult kaardi abil 6 punkti 4km distantsil. Paarid moodustati nii et pandi kokku üks eelmise laagri kiireima paari mees ning kõige rohkem aega kulunud paari mees. Ma ise kuulusin tookord viimase paari hulka kuna jooks polnud siis minu teema. Aga nüüd me siis läksimegi, mina kes seda distantsi ei viitsinud väga joosta ning kaasvõitleja kes koguaeg minu peale karjus et ma ikka jookseksin ning et me selle ära võidaksime kuna kõik see oli aja peale. Läbisime siis distantsi komprissi teel ehk pool joostes, täpsustuseks et seljas oli meil rakmed, relv ja killuvest kogukaaluga ca 20kg. Ja kui kõik olid distantsi läbinud, u 20 lahingpaari kokku, tuli mingil imekombel välja et meie l-paar tuligi esimeseks. Meie trumbiks oli see et me kuskil mööda ei pannud. Nii et Dimaga võib öösel luurele minna küll. Täna hommikul siis rännak 15km 6 liikmelistes võistkondades, seljas täisvarustus, aega 4h, vahepeal 2 eksamisooritust. Iga hilinenud 10 min annab võistkonnale ühe lisa km. Mis seal ikka, proovime järele. Kuna täna on reede siis puhkuseni on jäänud kõigest 2 nädalat=)

"Metsa läksin ma..." vol. 2

Mina tagasi jutustamas oma seiklustest. Eile siis oli mul võimalus õppida tegevust miiniväljal ning luua reaalne telefonivõrk metsa ning maskeerida see. Hommikul harjutasime granaatide heitmist ning tegelesime lõhkelaengute paigaldamise ja rajamisega. Üleeile õhtul saime VÄGA meeldiva uudise teada et programmis on tehtud muudatus ning meil tuleb hindeline arvestus kaevikute kaevamise peale:) Kui te mäletate siis eelmises laagris Kloogal see mul väga hästi ei õnnestunud. Seekord anti meile 8h, aga... Jah seal on aga:). Esiteks asume me Pahklas kus pinnas on laus kivine. Et kaevata peab alguses kirkaga ja kangiga kõvasti tööd tegema, teiseks faktoriks on ka suured puujuured kuna me kaevame kaevikuid metsa. Ja kolmas, see kõige lahedam AGA. Kuna meil päeval on õppetõö siis nn kaevetunnid tuleb teha õhtusest reservajast ja kui sellest ei piisa siis ka öörahu ajast st me kaevame pidevalt pimedas ning ainsaks valgusallikaks on igaühe enda seasilm aka taskulamp. Esimesed katsetused tegime eile õhtul ning 2h tulemus on 10 cm pinnast....ehk meeleolu on täiesti LAES ning täna õhtuks peab selle jama valmis saama muidu ei läbi ma baaskursust:) Lisaks siis homme 15km rännak, tuju kohe tõuseb selle peale... 16 päeva puhkuseni.

"Metsa läksin ma...

... ja metsa läksid sa. Metsa läks kaks sõpra ajateenima!" Oeh, jälle metsas ning jälle ahjuvalves. Tänast saabumispäeva võib iseloom. laskeharjutustega kuigi viimased harjutused lasime nii et näidati kus suunas sihtmärk umbes on ning sinnapoole lihtsalt lasime kuna väljas oli suht pime ning sihtmärk ei olnud kaugelt enam eristatav. Samamoodi saime ka telki täiesti pimedas taskulampidb aka seasilmade abil ülesse panna. Suht põnev oli... Homme lähme gaasimaske testima st. paneme maskid pähe ning läheme pisargaasi täis ruumi ja peaksime saama teada kuidas on olukord tõelise gaasi rünnaku korral. Lisaks toimub ka väike käsitööringike kus meisterdame paar suuremat nukku et hiljem saaksime need põlema panna ja siis live'is harjutada nn sõbra kustutamist. Iseenesest väga kasulik asi, sest mõnedel Best party in Town üritustel võivad mõned kutid plahvatusohtlikult kuumaks muutuda;). Lisaks möllame homme ka Molotovi kokteiliga e segame, paneme põlema ja viskame. 18 päeva puhkuseni...

Hei...

...20 päeva puhkuseni=) Võtan oma ajateenistust ikka täie raha ja paberi eest . Mis ajateenistus see on kui pole seletuskirja kirjutanud. Pidime terve toaga kirjutama miks me ühe minuti hilinesime öörahuga ehk jõudsime voodisse 22.00 asemel 22.01 kui meid kontrollima tuldi. Põhjus tglt selles, et olime koristav tuba e. meie ülesanne on koristada kasarmu koridor aka lennuväli, peldik, dušširuum ning pesuruum ning seda pea ainult 15 min kuna enne seda veel kõik liiguvad ja alles 21.45 on liikumiskeeld. Seekord ei jõudnud nii kiiresti kui vaja ja saime karistuseks järgmine päev uuesti koristav tuba olla:) Eile käisime Arte Gümnaasiumis ujumas. Muidu oli tore va see et ühes basseinis sulistas korraga 40 siniste püksega ajateeniat. Lahe. Aga sel esmaspäeval metsa ning selle laagri lõpus on 15 km rännak. Loodan ka seekord edastada kesköiseid reportaaze!

Täna...

...on kuulipilduja eksam, kindlasti on mul tsiviilis sellest kasu. Aga muidu on ülejäänud eksamid üsna hästi läinud, u. 5 eksamit on veel. Eelmisel nädalal pani üks võitleja jooksu. Lihtsalt sai kopp ette ja läks jooksu. Peaks mainima, et üks stiilsemaid jooksu panemisi. Mees jooksis majade vahele, tellis endale takso ja sõitis Pärnusse! Terve kuupalk läks sellele tripile. Nüüd on mees tagasi ja ootab karistust. Sain eile ametlikult teada, et nii nagu ma kirjutasin puhkuse kohta nii ka on, et üritan siis 28. - 08. vabaks sebida, see sõltub eksami tulemustest kas saab valida või mitte. Järgmisel nädalal metsa. 23 päeva veel puhkuseni...:)

Tagasi...

... hotellis=) Te ei kujuta ette millise naudingu võib valmistada puhtad voodillinad ja soe dušš...veel parema orgasmi saamiseks jäi puudu ainult mullivann. Oh Dima kirjas siin Jänkust, minulgi pole tema juurest mõtted lahkunud. Ai kurjam viimase päeva kiirrännakut võib iseloomustada lausega - Mida te v*** siin loivate! 8 km ajaks saime 1h 20min. Rännaku ajal sain teada, et vantsimine või pigem jooksmine 40 kg seljakotiga pole ikka minu jaoks. Kurjam sõjaväes saab paljusid asju teada mis pole minu jaoks. Ühesõnaga ma suhteliselt surin seal, aga pidasin lõpuni vastu järgmine kord metsa juba 23-ndal 5 päevaks ning selle laagri lõpus siis 15 km rändamist, aga õnneks saame siis ise tempot teha. Minul on puhkusest niipalju teada, et 11.dets saan kindlalt 3 päevaks välja ja peale seda on teadaolevad puhkused 18-28.dets ja 28.dets-08.jan. Ma üritan valida viimase variandi, aga kõik võib ka meil muutuda. 35 päeva veel puhkuseni...

kaitseväe rõõmud vol.2

Hola,

Tervitused troopilisest Lõuna-Eestist. Lumi on maas ja kraadid miinustes. Jäägermeistri isu kasvab konstantselt, varsti enam ei jõua oodata. Teiste reameestega tuli mõte küsida pataljoni ülemalt, et kas vanemad sõdurid võivad ühel päeval nädalas (nt kolmapäeval - ikkagi nädala selgroog) ennast täis juua, sauna teha ja niisama lolli juttu ajada, ja ikka konkreetselt täis juua, täiesti palgiks tõmmata.

Neljapäeval oli meie ülimalt meeldiva rühmaülema soov teha kiirrännak... 40 km... ümber patalajoni territooriumi (kiire arvutus näitab, et eesmärgiks oli käia 15 ringi). Esimesed 5 käisime ära (ca 13 km), pold üldse hull, aga ikkagi mõtsime teha väikse pausi. Istusime 10 min maha ja alustasime siis uuesti. Tol hetkel tundsime kõik, et jalad enam ei taha kõndida, lihtsalt nii valusad olid tallad, aga noh mis seal ikka. Käisime veel mõned ringid, kuni üks mees ära suri... mõtsime, teeme pausi. Mõeldud tehtud, seni kuni surnud mees ärkas üles ja hakkas kõndima, ilma et ühtegi sõna lausus. Hüüdsime talle järgi, et me hakkame 10 min pärast liikuma. Sai veel mõned ringid käidud, kuni tuli aeg sööma minna. Sel hetkel tundus, et paljajalu naelte peal käimine oleks tunduvalt meeldivam, jalad lõid tuld all. Peale sööki võtsime tempo õige rahulikuks ja kõndisime 3 ringi, siis rohkem enam ei saanud. Ühel mehel loobus põlv töötamast ja ülejäänutel olid 99% lihastest töövõimetud... jalutatud saime 13 ringi (a.k.a 35 km) ja aega kulus 7 ja pool tundi.

Nüüd siis ravin kasarmus lihaseid, mõtsin et käin korra jõukast läbi... sest käed ju veel töötavad. Õhtu poole jälle õppesõitu. C-kategooria juhiload sain kätte teisipäeval, kui sain edukalt sooritatud nii ark-i teooria, platsi kui ka linnasõidu. Nüüd siis käsil D-kategooria load, need peaks kätte saama nov keskel või lõpupoole. Positiivsetest uudistest veel nii palju, et Jalaväe kompanii on puhkusel nii jõuludel kui ka aastavahetusel, nii et pange ennast valmis korralikuks joomalaagriks.

Seniks aga pidage vastu ja olge nunnud,
Dima.

Metsa möll...

...hakkab lõppema. Reedel saame õnneks oma 5 tärni hotell-kasarmusse tagasi =) On olud kogemuste rohke nädal. Eredamatest jääb kindlasti meelde kaitse kaeviku kaevamine meelde. Ütlen kohe, et Rms G ei ole tõenäoliselt kasulik hakata haua kaevajaks kuna olin ma ka üks nendest, kes ei saaanud õigeaegselt asjaga hakkama. Ja nende pärast kes hakkama ei saanud saadeti terve üksus kell 12 öösel tagasi kaevikuid kaevama. Kel olid valmis, pidid aitama teisi. Mul tuli kohe 10 võitlejat appi ning 5 min pärast oli asi valmis. Ma ütlesin neile kohe et grupis meeldib mulle rohkem;) Täna ma jäin ma käe taskus hoidmisega vahele. Karistuseks pidin ma tasku kive täis panema ning kinni õmblema, avada võin alles peale laagrit. Lahe! Aga reedel on mul siis esimene jalgsi rännak. Tuleb siis 8km täisvarustuses e suure seljakotiga ning aja peale, max 2h on aega. Aga Pühapäev ma ootan kõiki külla ning saan metsakast lähemalt jutustada.

Klooga rõõmud 2009 jätkuvad...

...kell on 3 ning ma tulin just öisest patrullist st. seda et ma pean käima oma lahingpaarilisega mööda meie telkimis ala ringi ning vaatama et meil ei oleks kutsumata külalisi ning et meil keegi midagi rotti ei laseks. Käimas on 4. Öö ning neli on veel jäänud. On olnud see alles seiklus siin. 2. Päeval suutsime nn oma telgi maha põletada. Me jätsime hommikul kogemata need nn kalmistu küünlad telki põlema ning kui lõuna ajal me tagasi jõudsime oma telkalale teatas et nö on meie telk maha põlenud ning kuna uut telki kohe võtta pole siis peame öö veetma lageda taeva all pea kohal ainult õhuke kile, et päris märjaks ei saa ja lõket teha ei tohi. Nii siis pani õhtul gena selga talvejope ning puges magamiskotti. Hommikul oli päris lahe ärgatat kuna väljas oli - kraadid ning öösel oli alla sadanud rahet ning lörtsi, brr... Õnneks toodi järgmine päev telk meile tagasi...

Kuum reportaaz...

... otse metsast. Sõna otseses mõttes kuum, olen hetkel ahju valves ning 11 mundris meest valmistuvad kaotama oma süütust. Metsaga loomulikult! Aga hetkel pean lõpetama kuna nagu tavaliselt telefonid on meil keelatud aga tean nii palju et tuleb 8 päeva vinget möllu selliste ägedate ilmadega nagu meil on. Nato pakk oli hetkel täitsa söödav aga 8 päeva järjest seda panna, njaaa...

4. nädalat ilma...

...ei noh tahtsin öelda, et ilma alkoholita aga ilma selle teiseta ka. Aga alkoga on korras, endiselt isu olemas nii et pange vaim valmis 11. dets paneme pidu ja kasparil on Tequilat. See mis peale 1. pitsi juhtub pole oluline... Eelmisel nädalal käisime köigepealt Tapal näidislaskmist vaatamas. Kõik lähimad pataljonid olid koos, kõigil 1200 mehel oli seljas talvevorm ehk korralik talvejope ja nad lõdisesid seal aga meil oli suveorm ja all kampsun. Selline nagu Dimal suvel seljas oli ja all kampsun=) tra ülemuselt küsiti miks talvevormi pole siis ta vastas teistele võllidele, et me polevat tahtnud. Juhhhuuu... Järgmine päev käisime mingit kesklinna kooli kolimas nõmmele kuhugi pära põrgusse. Ei päris vahva oli, pool päeva tegime töõd, nägime tsikke, isegi paragrahv poleks olnud aga nad rääkisid ainult vene keelt. Laupäeval tegime kõvasti küttepuid, nüüd ma tean kust Statoil oma puud saab. Tegime 1 päevaga sama palju puid kui eelmine lend 3 päevaga. Tasuks saime Selkusse minna. Ostsin mingi 30-nd šokolaadi, nüüd müün maha 7 eeki tk. Metsas tõuseb hind viimastel päevadel 20 kroonini. Olen juba 15 shoksi maha müünud. Aga see nädal neljapäev siis metsa üheksaks päevaks, üritan sealt ka uudiseid edastada. Kolm esimest päeva pidime ainult telkmantli (kilejope) all magama. Uhh 46 puhkuseni veel...

Taas pühapäev...

21 päeva möödas ning 54 päeva veel jäänud. Mis eelmise nädala kohta öelda? Sain nii määristiku kui ka rivieksami tulemused teada, päris hästi läks. Järgmisel nädalal toimub meil relvaeksam, nimelt meie siis kasutame AK4 ja peale eksamit juba lasketiiru. Reedel oli meil SBK ülemaga tund ning tal on plaanis meid viia loomadevarjupaika koeri jalutama ning kiisusid hoolitsema=) Tglt väga vinge idee tema poolt, ta ütles ka et meedia tähelepanu olek meie kompaniile oluline ja sealt tuli mul ka idee kuidas lihtsalt Võta või Jäta saatesse saada. Varsti võib sealt saatest leida tüdrukute asemel hoopis 24 mundris meest, laigulises mundris! Ma ütleks selle peale Urrrr...aga see toimub ainult siis kui ma oma ülemaga teisipäev kokkuleppele jõuan. 29-ndal läheme siis sellise ägeda ilmaga esimest korda metsa 9 päevaks, saab kindlasti lõbus olema:) Eile saime võtta lahti 300 maskeerimis katet ja vaadata kas nad on OK, need võrgud olid 20m x 20m kalavõrgud kus on lehekesed küljes. Ropp töõ ja eriti ropuks läheb läheb nene parandamine kuna pooltel oli vägevalt auke sees, ma ei tea mis nendega seal metsas tehti.

Ja tagasi...

...aktsioonis. Olin 28h laatsas ning diagnoosiks pandi kõige kuumem kutt laatsas=) Tegelikult on päris hea kasarmus olla ning elu-oluga olen ka ära harjunud va. kui R õhtuti kuulen rivistusel aia taga lärmavaid noori kes valmistuvad õhtuseks mölluks, siis võtab pisara silma küll. Aga eile ma nägin tsivilisatsiooni, käisime väikse pundiga talveks Männiku metsas palkd tegemas ja pärast anti preemiaks võimalus 15min Selkusse minna. Ai kurjam kirjuks tõmbas silme eest, aga rämpstoit on endiselt tasemel. Täna oli külastuspäev, hästi vinge oli häid sõpru jälle näha:) 61 päeva veel puhkuseni ja siis on D&G team tagasi valmis panema pidu, möllu ja kõike muud...

...naeratage k6ik uuele Gennadile vastu ka :P

No nii...

...Gennadi siis saadeti täna ametlikult laatsaretti. Ei ole lihtsalt jooksumees, vererõhk tõmbas natuke kõrgeks. Ma ütlesin neile kohe, et vähese viina viga, aga nemad ei uskunud. Tra, eesti riik on omadega ikka p*****, asjad liiguvad siin ikka väga aeglaselt, mõni mees tuli siia 5 päeva tagasi ja siiani pole mees arsti juurde saanud. Olen siin juba 2h istunud ning tahaks rämedalt tagasi kasarmusse. Vähemalt mingigi tegevus oleks seal, siin istud ja vahid ainult kollaseid seinu. Tra siia peaks ikka kontrolli peale saatma. Aga ma loodan, et saan siit hullumajast ruttu välja, teen oma uuringud ära ning tagasi actionisse. Aga ma hoian teid siis elu oluga kursis.

Sain näppida...

... relva loomulikult. Meil teenistuses siis AK 4. Üldse ei erutanud relva näppimine, pigem oleks näppinud midagi muud...Tequila pitsi mõistagi;) Aga hea uudis on see, et mind saab see P ka vaatama, katsuma tulla:) Koguge ennast kokku ning andke mulle SMSi teel märku. Päeval on mul tavaliselt tel. väljas. Kellaaegadel siis 10-12 ja 14-18 ja 1h vältel saab minuga kõike teha.

Marja 4, ehk Logistikapataljon

Hei, täitsa mina jah! Kuna mul netivõimalus täitsa puudub täiesti kuni noorteaja lõpuni siis üritan blogisse kirjutada mobiiltelefoniga. Tglt sellised telefonid tuli täna ära anda, võib olla ainult luts-telefon olla, aga Gennadi vana kaak jättis alles. Muidu eluolu on sama nagu Dimal, aga sõdurikodu asemel on meil ainult üks nn. Toiduautomaat mida võib ainult õhtuse AK ajal kasutada. Rühma kaaslased on ok, rühma ülem ka, teise rühma ülem on D*****. Nato testi tegin ka, aga nagu tulemus näitas, et olen Tequila mees:) Täna oli juba esimene külastuspäev, andsin ära oma esivanemale oma tsiviilasjad. Kui mõni debiil asja ära ei riku siis saab järgmine pühapäev ka mind näha, aga ma annan siis teada. Hetkel kõik, ma lähen oma tikkimis-tööde juurde tagasi.

Kaitseväe rõõmud

Tsau ka minu poolt!

Pikka aega pole jõudnud endast märku anda, aga see kõik on tegelikult kaitseväe süü. SBK on nüüdseks läbi ning ka autojuhi kursusest on 2 nädalat möödas. Mis ma oskan oma edasisest ajateenistusest rääkida? Ootab ees tihe graafik erinevaid õppesõite, nii rekka kui ka suure bussiga. Kui kõik laabub, siis novembris peaksin endale saama C ja D kategooria juhiload... nii et pange ennast valmis, varsti rendime suure reisibussi, ajame 30-40 matsi kokku ja tõmbame seltskonnaga ümber-eesti reisile ;)

Selle nädala alguses lahkus tsiviilelust meie kõige parem klemm, Gennadi. Nii palju loodan, et ka tema peab seal vastu ja ei hakka alkoholile ära ütlema... Kapa, me ei jõua ilma sinuta maailma alkoholi ära hävitada. Juba sain ka väikse kinnituse Kasparilt, kes saatis mulle sõnumi, et tema ei ole mingi spordimees ja seda oli hea lugeda... endiselt hoiame alkohoolikute lippu kõrgel. Küll need ülejäänud 9 nädalat ka millalgi mööda lähevad ja siis olen mina linnaloal nagu 5 kopikat. Igaljuhul ma soovin sulle jõudu ja jaksu, ja vaata et ära ei vaju ;)

Natuke veel enda ajateenistusest. Nädala alguses tulid ka meile noored peale. Füüsiline vorm noortel jätab soovida. Nato testis tekkis enamutel raskusi nii kätekõverduste kui ka kõhulihatega (2 min jookul 12 kätekõverdust ja 3 kõhulihast on vähevõitu). Õnnek on nüüdsest olemas meie kasarmus 200 koristajat, seega meie tegeleme ainult oma õppesõitudega ja aitame tehnopargis automehaanikuid.

Mingi hetk proovin jälle teiega ühendust võtta ja kirjutada mis toimub, mis mitte.

Dima.

Viimased tunnid ka mul jäänud...

Hei,

ei tahaks väga seda all olevat countdowni vaadatagi, aga mul on jäänud veel mõned viimased tunnid seda tsiviliseeritud elu ja siis saab minust MEES ;)

Tegelikult ma tahaks pühendada selle postituse meie ÄGEDATELE sõpradele, Dima kindlasti ühineb minu sõnadega, et ilma Teie toetuseta oleks meil palju palju raskem seda perioodi läbi elada. Olgu kas või selleks toetuseks igapäevane väike mõtlemine meile või noh kord kuus käib kah ;)

Aitähh Teile!

Aga Gennadi läheb proovib ka selle puhke-laagri ära ning loodan kindlasti saada palju eetri-aega, et tuua siis ka väike ülevaade Logistikapataljoni telgitagustest. Kindlasti annan teada ka millal saab mind kiilakana esimest korda näha...

Seniks hoidke ka teie kõik "kõva" ja nagu ütleb AA ühingu ehk AinultAlkohoolikute ühingu 1. reegel: "Kui näeme, siis joome!"

Metsalaager nr 2

Hola,

Teine metsalaager läbitud. Kiire arvutus näitas, et nüüdseks on läbitud jala natuke üle 100 km. Jalad on ville täis ja saapad endiselt hõõruvad, aga nagu laatsas öelda, tuleb kinni teipida ja ära kannatada.

Metsalaager algas nagu ikka esmaspäeval peale hommikujooksu ja pataljoni rivistust. Asusime täisvarustuses ja relvastuses Lasketiiru poole teele (ca 17 km). Lasketiirus harjutasime 150 m pealt laskmist. Paar lasku suutsin küll mööda lasta, aga üldiselt võib rahule jääda... näiteks ühel etapil oli mu märklaual 5st lasust 9 tabamust (kõrval olev sõdur lasi 4 kuuli minu märklauda, tubli poiss). Peale laskmist suundusime oma armsale laagriplatsile (ca 3 km), panime üles telgid ja sättisime paika öövalve.

Teisipäeval käisime kaevikuid kaevamas. Kaitseväe poolt pakutud "hiigellabidad" (aka kühvlid, no tõesti mul oli lapsepõlves liivakastis mängides ka suurem labidas) olid täielik piin. Iga sõdur pidi kaevama sellise kaeviku, et kui seal püsti seista, siis ainuke asi mis välja paistab on kiiver. Aega läks umbes 6-7 tundi, selg sai korraliku koormuse. Peale seda jälle laagrirutiin.

Kolmapäeval oli meil taktikaõpe, õppisime tulekaarti täitma. Kuna kõik olid jälle magamata, siis võite ette kujutada kuidas õppetunni ajal sõdurid vaikselt ära vajusid. õhtu poole öeldi meile, et täna on oodata luure kompanii rünnakut meie laagrile. Kui küsisime, et kuidas me tühjade salvedega oma laagrit kaitsma peaks, öeldi, et ega luurel ka moona pole. Jõudis kätte öö. Esialgu oli kõik vaikne, kuid siis tuli häire ja kõik jooksid oma positsioonidele (muide kottpimedas telgis oma asju pakkida ei ole üldse naljakas). Möödusid mõned minutid, kui laagri teisest otsast oli kuulda hüüdeid "Seis, tulistan". Selle peale avas luure meie pihta tule paukpadrunitega, see oli omamoodi kogemus, sest kõla on neil täpselt sama mis lahingmoonal (ja kui lähedalt lasta, siis on oht viga saada, selle pärast ka sihitakse inimesest mööda kui paukpadrunitega lastakse). Ma olin sel hetkel jaovastutav, seega minu töö oli seista telgi ees ja vastutada, et kõik oleks positsioonidel. Meie kiirreageerimisüksus sai oma tööga hiilgavalt hakkama ning öö jooksul võeti 5 luure venda vangi. Kui nüüd tekkis küsimus, et kuidas me lasksime, siis vastus on järgmine - karjusime "lask, lask, lask" või "valang valang".

Neljapäeval oli jälle väheke taktikaõpet ning õhtusest tegevusest ma kahjuks rääkida ei saa, aga see ei ole midagi eriti põnevat ka. Üldiselt möödus neljapäev lihtsalt oodates, millal uuesti kasarmu poole kõndima saaks hakata. Muidugi toimus iga päev hommikujooks 2 km relv käes. Iga õhtu oli natuke aega, et teha kiire hügieen ja jalgade parandus (niit villidest läbi, et hommikune jalgade valu oleks talutav). Ning mis ma metsalaagri ajal tähele olen pannud, on see, et wc-d peaksid ikkagi olema ukse ja seintega. Äärmiselt imelik on (vabandage väljendi eest) sittuda, kui keegi sust mööda kõnnib ja sääsed koos parmudega imevad.

Reedel oli äratus kell 5, peale mida pandi kõik laagrivarustus kokku ning kell 6 alustati rännakut kasarmusse. 5 km kõndisime niisama, seejärel 5 km võidu (osad suutsid selle maa läbida 27 min... lollakad) ning lõpus ca 5-6 km tavalist kõndimist kasarmusse.

Nüüd siis on jäänud veel 3 metsalaagrit ja siis hakkab eksamite nädal (peaaegu nagu sess :P). Jutud käivad, et see aasta on vande andmine 11 september, kui too tõele vastab, siis on minu vabastus kuupäevaks just 11. Seega natuke veel ;)

Järgmise nädalavahetuseni,
rms Dima

Tra, elu on ikka seiklus küll...

Tsau

Esiteks tahan öelda hästi suured tänud inimestele, kes mind külastamas käisid, andsite mulle hea koguse energiat ja mõnus oli üle pika aja omadega suhelda. Nunnud olete. Kuna sain natuke neti aega, siis teen teile väikse ülevaate oma esimesest metsalaagrist.

Esmaspäev
Peale äratust ja hommikujooksu rivistasin rühma üles hommikuseks ülevaatuseks. Ülevaatus tehtud, ülemale ette kantud, saime 10 min aega, et kõik asjad pakkida ja täisvarustusega kompanii ees rivis olla. Seejärel algas rännak laagriplatsi. Kestis kuskil 3-4 tundi (täpselt ei mäleta), saime need 15 km rahulikus tempos läbida. Metsa jõudes alustasime laagriplatsi ettevalmistust. Kõigepealt tuli püsti panna võllide telk, seejärel oma telgid. Siis saadeti meid ülemate peldikut ehitama, traditsiooniline 2 puud, mille ette on seotud palk istumiseks ja taha seljatoeks. Alla kaevatud meeter korda meeter auk. peldik valmis, kästi telk maha võtta ja uuesti üles panna, väike telgi panemise drill (telgi porno). Väike õhtusöök, ülevaade sellest mis meid ees ootab ning pandi paika öine valve. Igal öösel on laagris 2 posti, pääsla, side ja patrull, seega kokku 10 meest valves 2 tunniste intervallidega. Lisaks sellele on igas telgis ahjuvalve, kelle ülesandeks on tund aega valvata, et keegi telgis põlema ei läheks. Kiire arvutus näitab, et iga öö metsalaagris võimaldab sõdurile umbes 3 tunnise une (jalaväelasele rohkem kui küll).

Teisipäev
Äratus, telk kokku ja tee peale rivvi, relv käes. Selleks aega 30 min. Hommikune jooks 2 km, millele järgnes võimlemine ja väikest sorti jõutreening. Hommikune hügieen kohalikus jões ja seejärel hakkasid tunnid. Sel päeval õppisime maskeerimist ja tegime enda näod camoga kokku, päris huvitav oli, kuni saime teada, et camo tuleb edaspidi näole kanda iga hommik. Tunnid läbi ja õhtusöök söödud, siis mindi jälle postidele valvesse. Mõned ööhäired ja niisama postil istumist, kuni tuli kätte hommik.

Kolmapäev
Äratus, jooks. Peale võimlemist ja hommikusööki tuli topograafia tund. Saime kõvasti orienteeruda ja ära eksida võrumaa metsades. Peale topograafiat ytuli granaadi heitmine, läbi tihedate puude õnnestus paljudel granaat vastu puud visata sedasi, et granaat leidis tagasitee nende juurde... naljakas oli. Seejärel jälle õhtusöök ja valvesse. Magamisaega kolme öö peale kokku ca 9 tundi, kõva.

Neljapäev
Äratus, hommikujooks ja hommikusöök. Muide söök toodi kasarmu sööklast ja sõime oma katelokkidest. Toit oli maitsev aga kateloki pesemine ei olnud kõrgema klassi hügieen (vahenditeks vesi ja oma käed). Seejärel tulid taktikaõppe tunnid. Saime gaasimaskis ringi käia, ei olnud naljakas, sest gaasimaskis tõepoolest ON suvel raske hingata. Õhtul tehti kahe rühma vahel anekdoodi rääkimise võistlus, mida ropum ja nilbem anekdoot, seda parem. Seejärel jälle valvesse.

Reede
Äratus ja täisvarustuses tee peale rivvi. Algas rännak Nursi lasketiiru. Saime esimest korda oma teenistusrelvaga lasta, püstiasend oli katastroof, aga pikali ja põlvelt laskmine tuli enam vähem välja. Üldiselt võib öelda, et minus laskmine erilist emotsiooni ei tekitanud, ma rohkem selline peo ja niisama joogi mees. Peale laskmist ja lõunasööki hakkas rännak tagasi kasarmusse. See oli RÄNK... pole kunagi nii väsitavat ja piinarikast rännakut kogenud. 17 km ilma puhkuseta ning kohe teekonna alguses käidi läbi jõe, et jalad ikka ilusasti lirtsuks ja saapad hõõruma hakkaks. Jalad olid kasarmusse jõudes ville täis ja niisama valused, vahva. Aga muidu oli tore.

Nüüd ma siis puhkan mõned päevad kasarmus ja esmaspäeval tagasi. Seniks aga teie nautige suve ja arvestage siis et kui septembris pikemad reisid ja niisama rännakud plaanis on, siis need teeme jala ;)

Hei hopsti...

Ei ei, ei ole väikevend vaid on hoopis rms Taavi, kellest me siin kirjutame...

Viimasest sissekandest on palju möödas ning vahepeal on nii mõndagi toimunud. See nii mõndagi on lausa ime. Ühel õhtul saime kuulda Taavi häält, see oli alles midagi, ning ühel päeval saime teda lausa ka näha ja nii mõnigi ka katsuda ;)

Jah kallis blogi lugeja, kahjuks endiselt on Dima Võrumaa avarustes, ühel õhtul helises telefon ning kes see muu oli kui Dima isiklikult. Kutsus mind jooma, ei tegelikult tegi teatavaks, et 26-ndal on tal õigus oma isiklikke joodikuid külla kutsuda. Kohale minnes pidid olema koos dokumendiga ja kaine. Selle esimese probleemi saime lahendatud kuna Gennadi töötab pangas, aga selle teise asjaga oli küll probleem, sest kes see ikka kaine peaga Võrru sõidab. Aga kuna sõber Dima toetamine raskel hetkel oli kõige tähtsam siis üritasime teha 24h väikse pausi, ai kurjam raske oli. Väga raske oli. Eriti raske oli hommikul kell 06.00 startida Võru poole, et olla esimene külastaja.

Teekond oli raske, aga kohale me jõudsime u. 9.30 paiku ja väeosa väravas kutsutigi kohale rms Neier. Ja sealt ta tulebki, mees, ühelt poolt, ei tule kahelt poolt, ainult ühelt poolt tuleb. Kiva ei ole kaasas, vormis on mees. Jõuab lähemale, täitsa võõras. Ütleme sellele põkile, et kus meie Dima on, kuhu ta peitis Dima ning miks tal tema vorm seljas on..... ai kurjam, põkk hakkas vastu vaidlema, et tema ongi Dima, mina ei uskunud.........aga kui ma küsisin tal mis on maailma parim Tequila ja kui ta vastas Jose siis tundsin ta kohe ära ;)

Ei tglt oli Dimat päris lahe üle pika pika pika pika pika (ühe kuu) näha ja see vorm lausa sobib talle (Mulle on alati mundris mehed meeldinud ;)) Selles saate ise veenduda, kui allapoole natuke kerite. (Ma mõtlen, kuidas Dimale vorm sobib ;) )
Kuigi natuke murelikuks tegi tema soigumine, et tahaks šokolaadi. Ma arvasin, et esimene asi mis ta mult küsib, kas sa viina tõid? Aga vot ei küsinud :(

Veel Dima raskest elust kirjutada siis järgmisel päeval läks ta metsa, kus ta on siis E-R ja nii viiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiis nädalat järjest. Tunneme sulle kaasa Taavi ning igal õhtul kui me magama läheme teema leina seisaku.
Aga hea uudis on ka, et kuis see viis nädalat läbi saab siis tuleb Täff puhkusele. rms Neier tuleb koju :D ja seda lausa kaheks nädalaks, juhhhuuuuuuuuuuu. Ja see peaks toimuma juba sept alguses. Nii, et aegsasti broneerige sellesse perioodi pidu koos rms Neieriga ära ning andke mulle sellest teada, sest selle kahe nädala ametlik rms Neieri manager olen mina Gennadi, capish!

Aga mis ma siin ikka lobisen. Loodan, et ka meie rms saab natuke eetri aega ning saab jutustada oma metsa kogemustest ja loodan, et ta võtab minu antud nõu kuulda mis ma talle üldsein kui Võrust ära tulime: "Ära lase pehmeks!"

Tervitused Võrumaalt

Hola,

Nii, minu esimene korralik internetivõimalus saabus täpselt 2 nädalat pärast sõduri baaskursuse (edaspidi SBK) algust. Esmalt tahaksin tänada kõiki ilusate õnnesoovide eest, hästi vahva oli neid 9. juulil lugeda. Nüüd aga natuke Kuperjanovi ÜJP-st. Pataljon on suur ja majad on uued, koosneb 4 kasarmust, õppehoonest, laatsaretist, vahtkonnamajast (aka karts), lasketiirust, jalgpallistaadionist, sportlinnakust, jõusaalist, sõdurikodust, väiksest staadionist ja lõputust hulgast ladudest.

Mina ise teenin Kuperjaanovi üksikjalaväepataljoni jalaväekompanii II rühma esimeses jaos. Kasarmu magalas on meid kokku 15, seega väga hullult rahvastatud polegi. Päev algab meil esmaspäevast laupäevani kella 5:55 äratusega, millele järgneb hommikuvõimaline ja jooks. Peale seda on aega ennast korda teha hommikuseks ülevaatuseks (kõik peavad olema pestud, kustud, kammitud). Pühapäeval saame kaua magada, siis on äratus alles kell 6:55 ja hommikuvõimlemist ei ole. Siiamaani oleme sõjaväes õppinud ära koristamise ja habemeajamise, koristamine toimub 3 korda päevas ja habe peab olema aetud iga hommik, muidu saab miinuse (miinused on pahad). Eelmine nädal saime kätte ka teenistus relvad, saime seda lahti võtta ja kokku panna nii kaua, et nüüd on kopp ees relvast, laskma veel ei hakka. Järgmine nädal õppime natuke orienteeruma ja meditsiini.

Kui nüüd natuke kokku võtta, siis väga hull siin polegi. Igatsus on ainult meeletu, tahaks ikka helistada suvalisel hetkel, et tõmbaks kuhugi randa ära või siis õhtul grillima ja võiksele õlule... või siis minu ja Gennadi lemmikvariant, tõmbame selkust läbi, võtame shake-d ja viina ning mällarisse. Aga tuleb vastu pidada ja juba 26.ndal siis ootan kõiki endale külla, ajame juttu ja teem niisama pulli, ehk saan isegi teile ümbruskonda näidata.

Seniks aga olge tublid ja nautige suve, ma nüüd ise jooksen sauna (pühapäevad on saunapäevad ;) ) ja varsti proovin uuesti teile kirjutada.


PS! Selle nädala epic fail - reamees Käärman pöördus meie ülema leitnant Senini poole järgmise lausega "Härra Lenin..." (täpsuse mõttes lisan õige variandi - Härra Leitnant, lubage pöörduda", leitnant ja Senin ei tasu kokku panna)

Palju õnne Dima!

Minu suurimad õnnesoovid Dimale! Nagu sa oled öelnud, et 22 viimane taks, seega kui sa järgmisel aastal 1. juuni paiku välja saad, siis on sul veel jäänud kuu aega, et see õige leida :D . Aga Gennadi avab Dima sünnipäeva puhul ühe Beershake´i! Endiselt, hoia kõva mees!

Möödas...

...on juba 8 päeva. Juba alates 1. päevast on asi segane, hinges on rahutus. Reedel üritasin helistada sõbrale Dimale, et mis teoksil. Tõmbaks ainult! Olin juba numbri valinud kui tuli meelde ,et ai kurjam mees on tiba kaugel ning ei saa koos minuga tõmmata. Nüüd juba 8. päev... viin ei maitse nagu tavaliselt, see hakkab hirmuäratavamaks muutuma....Dimast samuti ei ole kippu ega kõppu.... Fännid on ootusärevuses...

Ja läinud ta ongi...

...pilt kus mees on bussi peale astunud ning sõidab tundmatusse. Fännid on kaamera taga oma hääle kähedaks skandeerinud: "Taavi tule tagasi!"

Kõik ootavad pikkisilmi esimesi elumärke meie sõbrast, kus ta on, mida ta teeb ning kas ta endiselt saab aru sõnast VIIN!

Eelviimased hetked, enne kui...

... meie Dima lahkub. Sai koos võetud ka veel viimased pitsid. Ai küll need olid head......aga kui sa tagasi tuled siis on need veelgi paremad. Pudel juba ootab külmas!!!

Mõned tunnid enne kui Dima läheb...

Jah, Dimal on ainult mõned tunnid jäänud. Täpsemalt siis 12 h ja 15 min :( aga minul Reamees Gennadil on jäänud kuni 28. septembrini täpsemalt

Hei hei...

Just nii on avatud Taavi Neieri aka Dima ning Kaspar Kauri aka Gennadi ajateenistuse blogi. Siit leiate huvitavaid mõtteid enne ajateenistusse astumist, mõtteid kohapealt ning ka fännide kaasaelamisi. Ega muud ei saagi soovida kui loodan, et elate meile ägedalt kaasa :)