kaitseväe rõõmud vol.2

Hola,

Tervitused troopilisest Lõuna-Eestist. Lumi on maas ja kraadid miinustes. Jäägermeistri isu kasvab konstantselt, varsti enam ei jõua oodata. Teiste reameestega tuli mõte küsida pataljoni ülemalt, et kas vanemad sõdurid võivad ühel päeval nädalas (nt kolmapäeval - ikkagi nädala selgroog) ennast täis juua, sauna teha ja niisama lolli juttu ajada, ja ikka konkreetselt täis juua, täiesti palgiks tõmmata.

Neljapäeval oli meie ülimalt meeldiva rühmaülema soov teha kiirrännak... 40 km... ümber patalajoni territooriumi (kiire arvutus näitab, et eesmärgiks oli käia 15 ringi). Esimesed 5 käisime ära (ca 13 km), pold üldse hull, aga ikkagi mõtsime teha väikse pausi. Istusime 10 min maha ja alustasime siis uuesti. Tol hetkel tundsime kõik, et jalad enam ei taha kõndida, lihtsalt nii valusad olid tallad, aga noh mis seal ikka. Käisime veel mõned ringid, kuni üks mees ära suri... mõtsime, teeme pausi. Mõeldud tehtud, seni kuni surnud mees ärkas üles ja hakkas kõndima, ilma et ühtegi sõna lausus. Hüüdsime talle järgi, et me hakkame 10 min pärast liikuma. Sai veel mõned ringid käidud, kuni tuli aeg sööma minna. Sel hetkel tundus, et paljajalu naelte peal käimine oleks tunduvalt meeldivam, jalad lõid tuld all. Peale sööki võtsime tempo õige rahulikuks ja kõndisime 3 ringi, siis rohkem enam ei saanud. Ühel mehel loobus põlv töötamast ja ülejäänutel olid 99% lihastest töövõimetud... jalutatud saime 13 ringi (a.k.a 35 km) ja aega kulus 7 ja pool tundi.

Nüüd siis ravin kasarmus lihaseid, mõtsin et käin korra jõukast läbi... sest käed ju veel töötavad. Õhtu poole jälle õppesõitu. C-kategooria juhiload sain kätte teisipäeval, kui sain edukalt sooritatud nii ark-i teooria, platsi kui ka linnasõidu. Nüüd siis käsil D-kategooria load, need peaks kätte saama nov keskel või lõpupoole. Positiivsetest uudistest veel nii palju, et Jalaväe kompanii on puhkusel nii jõuludel kui ka aastavahetusel, nii et pange ennast valmis korralikuks joomalaagriks.

Seniks aga pidage vastu ja olge nunnud,
Dima.