Hola,
Teine metsalaager läbitud. Kiire arvutus näitas, et nüüdseks on läbitud jala natuke üle 100 km. Jalad on ville täis ja saapad endiselt hõõruvad, aga nagu laatsas öelda, tuleb kinni teipida ja ära kannatada.
Metsalaager algas nagu ikka esmaspäeval peale hommikujooksu ja pataljoni rivistust. Asusime täisvarustuses ja relvastuses Lasketiiru poole teele (ca 17 km). Lasketiirus harjutasime 150 m pealt laskmist. Paar lasku suutsin küll mööda lasta, aga üldiselt võib rahule jääda... näiteks ühel etapil oli mu märklaual 5st lasust 9 tabamust (kõrval olev sõdur lasi 4 kuuli minu märklauda, tubli poiss). Peale laskmist suundusime oma armsale laagriplatsile (ca 3 km), panime üles telgid ja sättisime paika öövalve.
Teisipäeval käisime kaevikuid kaevamas. Kaitseväe poolt pakutud "hiigellabidad" (aka kühvlid, no tõesti mul oli lapsepõlves liivakastis mängides ka suurem labidas) olid täielik piin. Iga sõdur pidi kaevama sellise kaeviku, et kui seal püsti seista, siis ainuke asi mis välja paistab on kiiver. Aega läks umbes 6-7 tundi, selg sai korraliku koormuse. Peale seda jälle laagrirutiin.
Kolmapäeval oli meil taktikaõpe, õppisime tulekaarti täitma. Kuna kõik olid jälle magamata, siis võite ette kujutada kuidas õppetunni ajal sõdurid vaikselt ära vajusid. õhtu poole öeldi meile, et täna on oodata luure kompanii rünnakut meie laagrile. Kui küsisime, et kuidas me tühjade salvedega oma laagrit kaitsma peaks, öeldi, et ega luurel ka moona pole. Jõudis kätte öö. Esialgu oli kõik vaikne, kuid siis tuli häire ja kõik jooksid oma positsioonidele (muide kottpimedas telgis oma asju pakkida ei ole üldse naljakas). Möödusid mõned minutid, kui laagri teisest otsast oli kuulda hüüdeid "Seis, tulistan". Selle peale avas luure meie pihta tule paukpadrunitega, see oli omamoodi kogemus, sest kõla on neil täpselt sama mis lahingmoonal (ja kui lähedalt lasta, siis on oht viga saada, selle pärast ka sihitakse inimesest mööda kui paukpadrunitega lastakse). Ma olin sel hetkel jaovastutav, seega minu töö oli seista telgi ees ja vastutada, et kõik oleks positsioonidel. Meie kiirreageerimisüksus sai oma tööga hiilgavalt hakkama ning öö jooksul võeti 5 luure venda vangi. Kui nüüd tekkis küsimus, et kuidas me lasksime, siis vastus on järgmine - karjusime "lask, lask, lask" või "valang valang".
Neljapäeval oli jälle väheke taktikaõpet ning õhtusest tegevusest ma kahjuks rääkida ei saa, aga see ei ole midagi eriti põnevat ka. Üldiselt möödus neljapäev lihtsalt oodates, millal uuesti kasarmu poole kõndima saaks hakata. Muidugi toimus iga päev hommikujooks 2 km relv käes. Iga õhtu oli natuke aega, et teha kiire hügieen ja jalgade parandus (niit villidest läbi, et hommikune jalgade valu oleks talutav). Ning mis ma metsalaagri ajal tähele olen pannud, on see, et wc-d peaksid ikkagi olema ukse ja seintega. Äärmiselt imelik on (vabandage väljendi eest) sittuda, kui keegi sust mööda kõnnib ja sääsed koos parmudega imevad.
Reedel oli äratus kell 5, peale mida pandi kõik laagrivarustus kokku ning kell 6 alustati rännakut kasarmusse. 5 km kõndisime niisama, seejärel 5 km võidu (osad suutsid selle maa läbida 27 min... lollakad) ning lõpus ca 5-6 km tavalist kõndimist kasarmusse.
Nüüd siis on jäänud veel 3 metsalaagrit ja siis hakkab eksamite nädal (peaaegu nagu sess :P). Jutud käivad, et see aasta on vande andmine 11 september, kui too tõele vastab, siis on minu vabastus kuupäevaks just 11. Seega natuke veel ;)
Järgmise nädalavahetuseni,
rms Dima
Sunday, August 9, 2009
Saturday, August 1, 2009
Tra, elu on ikka seiklus küll...
Tsau
Esiteks tahan öelda hästi suured tänud inimestele, kes mind külastamas käisid, andsite mulle hea koguse energiat ja mõnus oli üle pika aja omadega suhelda. Nunnud olete. Kuna sain natuke neti aega, siis teen teile väikse ülevaate oma esimesest metsalaagrist.
Esmaspäev
Peale äratust ja hommikujooksu rivistasin rühma üles hommikuseks ülevaatuseks. Ülevaatus tehtud, ülemale ette kantud, saime 10 min aega, et kõik asjad pakkida ja täisvarustusega kompanii ees rivis olla. Seejärel algas rännak laagriplatsi. Kestis kuskil 3-4 tundi (täpselt ei mäleta), saime need 15 km rahulikus tempos läbida. Metsa jõudes alustasime laagriplatsi ettevalmistust. Kõigepealt tuli püsti panna võllide telk, seejärel oma telgid. Siis saadeti meid ülemate peldikut ehitama, traditsiooniline 2 puud, mille ette on seotud palk istumiseks ja taha seljatoeks. Alla kaevatud meeter korda meeter auk. peldik valmis, kästi telk maha võtta ja uuesti üles panna, väike telgi panemise drill (telgi porno). Väike õhtusöök, ülevaade sellest mis meid ees ootab ning pandi paika öine valve. Igal öösel on laagris 2 posti, pääsla, side ja patrull, seega kokku 10 meest valves 2 tunniste intervallidega. Lisaks sellele on igas telgis ahjuvalve, kelle ülesandeks on tund aega valvata, et keegi telgis põlema ei läheks. Kiire arvutus näitab, et iga öö metsalaagris võimaldab sõdurile umbes 3 tunnise une (jalaväelasele rohkem kui küll).
Teisipäev
Äratus, telk kokku ja tee peale rivvi, relv käes. Selleks aega 30 min. Hommikune jooks 2 km, millele järgnes võimlemine ja väikest sorti jõutreening. Hommikune hügieen kohalikus jões ja seejärel hakkasid tunnid. Sel päeval õppisime maskeerimist ja tegime enda näod camoga kokku, päris huvitav oli, kuni saime teada, et camo tuleb edaspidi näole kanda iga hommik. Tunnid läbi ja õhtusöök söödud, siis mindi jälle postidele valvesse. Mõned ööhäired ja niisama postil istumist, kuni tuli kätte hommik.
Kolmapäev
Äratus, jooks. Peale võimlemist ja hommikusööki tuli topograafia tund. Saime kõvasti orienteeruda ja ära eksida võrumaa metsades. Peale topograafiat ytuli granaadi heitmine, läbi tihedate puude õnnestus paljudel granaat vastu puud visata sedasi, et granaat leidis tagasitee nende juurde... naljakas oli. Seejärel jälle õhtusöök ja valvesse. Magamisaega kolme öö peale kokku ca 9 tundi, kõva.
Neljapäev
Äratus, hommikujooks ja hommikusöök. Muide söök toodi kasarmu sööklast ja sõime oma katelokkidest. Toit oli maitsev aga kateloki pesemine ei olnud kõrgema klassi hügieen (vahenditeks vesi ja oma käed). Seejärel tulid taktikaõppe tunnid. Saime gaasimaskis ringi käia, ei olnud naljakas, sest gaasimaskis tõepoolest ON suvel raske hingata. Õhtul tehti kahe rühma vahel anekdoodi rääkimise võistlus, mida ropum ja nilbem anekdoot, seda parem. Seejärel jälle valvesse.
Reede
Äratus ja täisvarustuses tee peale rivvi. Algas rännak Nursi lasketiiru. Saime esimest korda oma teenistusrelvaga lasta, püstiasend oli katastroof, aga pikali ja põlvelt laskmine tuli enam vähem välja. Üldiselt võib öelda, et minus laskmine erilist emotsiooni ei tekitanud, ma rohkem selline peo ja niisama joogi mees. Peale laskmist ja lõunasööki hakkas rännak tagasi kasarmusse. See oli RÄNK... pole kunagi nii väsitavat ja piinarikast rännakut kogenud. 17 km ilma puhkuseta ning kohe teekonna alguses käidi läbi jõe, et jalad ikka ilusasti lirtsuks ja saapad hõõruma hakkaks. Jalad olid kasarmusse jõudes ville täis ja niisama valused, vahva. Aga muidu oli tore.
Nüüd ma siis puhkan mõned päevad kasarmus ja esmaspäeval tagasi. Seniks aga teie nautige suve ja arvestage siis et kui septembris pikemad reisid ja niisama rännakud plaanis on, siis need teeme jala ;)
Esiteks tahan öelda hästi suured tänud inimestele, kes mind külastamas käisid, andsite mulle hea koguse energiat ja mõnus oli üle pika aja omadega suhelda. Nunnud olete. Kuna sain natuke neti aega, siis teen teile väikse ülevaate oma esimesest metsalaagrist.
Esmaspäev
Peale äratust ja hommikujooksu rivistasin rühma üles hommikuseks ülevaatuseks. Ülevaatus tehtud, ülemale ette kantud, saime 10 min aega, et kõik asjad pakkida ja täisvarustusega kompanii ees rivis olla. Seejärel algas rännak laagriplatsi. Kestis kuskil 3-4 tundi (täpselt ei mäleta), saime need 15 km rahulikus tempos läbida. Metsa jõudes alustasime laagriplatsi ettevalmistust. Kõigepealt tuli püsti panna võllide telk, seejärel oma telgid. Siis saadeti meid ülemate peldikut ehitama, traditsiooniline 2 puud, mille ette on seotud palk istumiseks ja taha seljatoeks. Alla kaevatud meeter korda meeter auk. peldik valmis, kästi telk maha võtta ja uuesti üles panna, väike telgi panemise drill (telgi porno). Väike õhtusöök, ülevaade sellest mis meid ees ootab ning pandi paika öine valve. Igal öösel on laagris 2 posti, pääsla, side ja patrull, seega kokku 10 meest valves 2 tunniste intervallidega. Lisaks sellele on igas telgis ahjuvalve, kelle ülesandeks on tund aega valvata, et keegi telgis põlema ei läheks. Kiire arvutus näitab, et iga öö metsalaagris võimaldab sõdurile umbes 3 tunnise une (jalaväelasele rohkem kui küll).
Teisipäev
Äratus, telk kokku ja tee peale rivvi, relv käes. Selleks aega 30 min. Hommikune jooks 2 km, millele järgnes võimlemine ja väikest sorti jõutreening. Hommikune hügieen kohalikus jões ja seejärel hakkasid tunnid. Sel päeval õppisime maskeerimist ja tegime enda näod camoga kokku, päris huvitav oli, kuni saime teada, et camo tuleb edaspidi näole kanda iga hommik. Tunnid läbi ja õhtusöök söödud, siis mindi jälle postidele valvesse. Mõned ööhäired ja niisama postil istumist, kuni tuli kätte hommik.
Kolmapäev
Äratus, jooks. Peale võimlemist ja hommikusööki tuli topograafia tund. Saime kõvasti orienteeruda ja ära eksida võrumaa metsades. Peale topograafiat ytuli granaadi heitmine, läbi tihedate puude õnnestus paljudel granaat vastu puud visata sedasi, et granaat leidis tagasitee nende juurde... naljakas oli. Seejärel jälle õhtusöök ja valvesse. Magamisaega kolme öö peale kokku ca 9 tundi, kõva.
Neljapäev
Äratus, hommikujooks ja hommikusöök. Muide söök toodi kasarmu sööklast ja sõime oma katelokkidest. Toit oli maitsev aga kateloki pesemine ei olnud kõrgema klassi hügieen (vahenditeks vesi ja oma käed). Seejärel tulid taktikaõppe tunnid. Saime gaasimaskis ringi käia, ei olnud naljakas, sest gaasimaskis tõepoolest ON suvel raske hingata. Õhtul tehti kahe rühma vahel anekdoodi rääkimise võistlus, mida ropum ja nilbem anekdoot, seda parem. Seejärel jälle valvesse.
Reede
Äratus ja täisvarustuses tee peale rivvi. Algas rännak Nursi lasketiiru. Saime esimest korda oma teenistusrelvaga lasta, püstiasend oli katastroof, aga pikali ja põlvelt laskmine tuli enam vähem välja. Üldiselt võib öelda, et minus laskmine erilist emotsiooni ei tekitanud, ma rohkem selline peo ja niisama joogi mees. Peale laskmist ja lõunasööki hakkas rännak tagasi kasarmusse. See oli RÄNK... pole kunagi nii väsitavat ja piinarikast rännakut kogenud. 17 km ilma puhkuseta ning kohe teekonna alguses käidi läbi jõe, et jalad ikka ilusasti lirtsuks ja saapad hõõruma hakkaks. Jalad olid kasarmusse jõudes ville täis ja niisama valused, vahva. Aga muidu oli tore.
Nüüd ma siis puhkan mõned päevad kasarmus ja esmaspäeval tagasi. Seniks aga teie nautige suve ja arvestage siis et kui septembris pikemad reisid ja niisama rännakud plaanis on, siis need teeme jala ;)
Subscribe to:
Posts (Atom)