Uhhhhhhh,
lõpuks läbi. Sai läbi lõpuks ka see 6. nädal. Täpsemalt "nautisime" siis metsa ahvatlusi ning mõnusid kokku 26 päeva.
Viimane nädal möödus nagu ma ka eelmises postituse kirjutasin Haapsalus Kiltsi lennuvälja ääres. Tsiviilmajad oli lausa 500 m raadiuses.
Nädala teema oli siis linnalahing. Meie territooriumil oli 7 lagunenud endist kasarmuhoonet ning me õppisime terve nädala kuidas nende lähedal liikuda ning kuidas neid seest puhastada. Õnneks ei pidanud sumpama mööda lumehangeid (ka seda tuli ette) vaid saime möllata majades, mis ei olnud kuigi turvalised, sest need olid sodi ja ehitusmaterjale täis. Et me end ei vigastaks siis tehti ka kiire ohutusõpe, mis sisaldas seda, et laagris liigutakse ainult kiivri, prillide ja põlve- ning küünarnukikaitsmetega. Väga vajalikud asjad, kuna nii mõnigi kukkus ja väänas oma jalgu. Prillidega oli ainult pidevalt probleem, sest nad läksid seest uduseks ja välja ei näinud miskit. Vaenlase märkamisel oli see tiba takistuseks ;). Viimasel päeval oli kompleksharjutus kus siis ülesandeks oli tervel rühmal vaja "puhastada" 2h jooksul 7 maja, mis tegi kokku u 125 tuba + trepikojad. Päris palju jooksmist oli.
Viimasel nädalal hakkaisd ka meil ülemused ära keerama, mis väljendus selles, et saime päris mitu korda panna telke kokku ja ülesse aja peale.
Aga täna siis algas meil reservnädal. 95 päeva jäänud reservini. Päris, ei ei ei ei SUPER hea tunne on kui sa tead, et ei pea minema nüüd üle pikaaja metsa. Reservnädal kujutab meil nagu tavaks on saanud istumist kasarmus, sõna otseses mõttes. Istume kasarmus ning koristame või hooldame oma varustust, mille me tegime täna 2h ära ja nüüd ülejäänud nädala istume tühja. Ahjaaa päris tühja ka ei istu, tegime ka natuke rividrilli. Me päris paraadile ei lähe, aga neljapäeval võtab pataljoniülem meid oma paraadiga vastu ning siis peame oskama marssida. Võibolla mõned tegijamad ajateenijad saavad ka mõne pulga peale ehk sõdurist järgmine auaste on kapral. Aga jah homme istume tühja. Ning 24. on ju riigipüha. Siis kaader puhkab ning meil on nagu pühapäev ehk saame Iseseisvuspäeval magada kella 7-ni :). Paraadi meid vaatama ei lasta kuna keegi kaadrist ei viitsi meiega kaasa tulla (siiski vabapäev neile ju) :) Vaatame seda siis telekast ning ohhh üllatust, mis aktsioon meile siis 24-ndaks on veel välja mõeldud, see on kiriku külastus :). Vinge. Minek jälle Tori kirikusse. Ise ma olen täitsa minemas, äkki saab jälle ka väikse lõigu lugeda piiblist.
25. on siis meie kohalik paraad ning peale lõunat siis võtab meie oma ülemus meid vastu ja hakkab rääkima tulevatest nädalatest ehk eriala õppest. Ma vist ei ole kirjutanud, aga siiski jagude ehk tubade kaupa erialasid ei pandud ning välikööki mind ka ei usaldatud. Sain siiski laskemoona vedusse, kus on peale minu veel 59 meest. Tundub tiba kahtlane see asi, pigem oleme vist mõeldud mingiteks jooksupoisteks ja musta töö tegijateks, aga kindlasti ma näen ka seda, et kartulikoorija amet poleks olnud ägedam. Või ma lihtsalt lohutan praegu ennast selle mõttega.
Mida ma veel täna sain teada on see, et väljalubatud puhkus ei tule mitte nüüd vaid lükati edasi ja tuleb peale eriala lõppu :(((((((((((((. Lootsin väga, et saaks peale metsa väiksele puhkusele.
Eriala peaks meil lõppema aprilli keskel. Peale seda siis jälle reservnädal ning meie Kevadtorm algab juba 28. aprillil ning kestab ainult 2 nädalat, kuigi tavaliselt see kestab 3 nädalat ning Kevadtormi piirkonda (Pärnumaale) mei ei jõuagi vaid pakime ainult Jägalas Kevatormi jaoks asju kokku. Vb saame ka asju kohale transportida.
Selline infotulv siis peale metsamöllu. Kirjutan siis neljapäeval teile uuesti kuidas läks pidupäeva tähistamine ja neljapäevane paraad ja mida uut hakkab toimuma eriaala õppes.
Monday, February 22, 2010
Saturday, February 13, 2010
Ma mõtlen mets...
Uhh,
pole jõudnud teile kirjutada lausa kaks nädalat. Kõigepealt siis üleeelmiset nädalast. Nii nagu kirjutasin, et nädala teemaks on kaitsmine nii ka oligi. Põhimõtteliselt olime oma rühmaga väljas ning õppsime kaitsma oma nn territooriumi. Kuna oli kõvasti lund sadanud siis esimesed kaks päeva me sõna otseses mõttes kaevasime jooksuradasid ning oma laskepesasid, et kui vaenlane peaks meile liiga lähedale jõudma siis suudaksime kiirelt taanduda vaid mitte ähkima ja puhkima vööst saati lumes. Laagri kulminatsioon algas siis neljapäeval kui kõik rajad olid valmis ning teatati, et nüüd on vaja asuda kaitsele. Kujutage endale ette üht pikka joont/liini ning seal 45 sõdurit reas teineteise vahemaa u. 3 meetrit kõik on reas ning vaatavad oma sektorist välja ehk meie vaateväljas oli ainult mets. Ootasime arvatavat vaenlast tunni, ootasime kaks, juba oli oodatud 5 tundi kui käes oli lõuna. Lõuna toimus samuti kaevikus nii, et paariline pidi mõlemale söögi tooma ja siis ise kiirelt sööma kuni teine mees jälgib koguaeg ümbrust ehk katab ning kui söödud siis toimub vahetus. Mul läks eriti hästi kuna ma olen oma ülema abi siis pidin tooma toidu nii endale, oma ülemusele kui ka paarilisele. Kuna tegemist oli lõunaga siis oli per nägu 3 potsikut ehk ma tulin 9 potsikuga kuskilt mööda lund ja kraave. Lõbus oli :)))) Peale sööki ootasime jälle :), vahepeal käisid mingi vaenlased meid isegi ründamas, seega saime ka natuke paukpadrunitega täristada ja joosta ka tagalasse. Vahpeal tegid juba rühmaülemad julma nalja ja küsisid, et kas kõigil on ikka magamsikotid kaasa võetud oma pesasse sest varsti tuleb öö peale ja jääme ööseks siisa. Siis oli küll kõgili motivastioon väga "kõrgel". Läks pimedaks. Siis läks eriti huvitavaks. Vaatad tükk aega pimedust siis hakkavad silme ees mingi viirastused käima nagu keegi kuskil liigutaks ja metsas toimuvad mingi valgussähvatused. Lõpuks sai kell 21 ja oodatud oli juba 12 tundi ja siis öeldi, et nüüd on olukord rahunenud ning võib tagasi laagrisse naasta. Järgmisel hommikul oli kell 6 taas äratus ja postile minek. Umbes kella 10 paiku ka teine rühm meid ründas. Suutsime osutada korraliku vastupanu ning nad eemaldusid. Meil oli ka väike eelis. Olid ju valmiskaevatud jooksukraavid, aga nemad tulid läbi metsa rinnust saati lumega.
Sellest nädalast mis oli nüüd. Olime Viljandi lähedal Välustes. Seekord oli seal laagris ainult meie rühm teine rühm oli Haapsalus. Rahvast oli vähem ning kaader ka normaalsem seega väga rahulik oli.
Laagri teemaks oli lahinglaskmised. Olukord muutus eriti teravaks kuna kätte anti nüüd juba päris laskemoon. Esimesed päevad ngu meil juba tavaks on saanud siis me kaevasime, kaevasime, kaevasime omale platse puhtaks. Ahjaa selle laagri erinevus oli ka selles, et kohale sõitsime juba esmaspäeval. Teisipäeval toimus siis patrullpaari lahiglaskimne e eesti keeles öeldud siis käib kaks võitlejat ringi relvad käes ning kui üks paariline näeb vaenlast karjub vaenlane ning vaenlase asukoha. Teine paariline jookseb esimese kõrvale ning siis avatakse vaenlase vastu tuli. Enne igat harjutust toimus ka kuivtreening, et kõik ikka ilusasti toimiks, kõik oleks ohutu ning et laskemoona ei raisataks. See patrull laskime tuli meil üsna hästi välja. Aga kõik toimus ka aegluubis, et kui karjuti vaenlane siis liikus alles teine mees minu kõrvale ning kui oli antud käsklus tuld siis alles hakati täristama. Tavaliselt on ju nii nagu filmides on näha ,et kui vaenlast märgatakse siis juba tulistatakse ning joostakse jne. Aga ohtus enne kõike sest selle padruniga kuhugi saada ei ole väga mõnus tunne. Meil oli ka alati valmis kaitseväe kiirabi auto juhuks kui peaks midagi juhtuma.
Teine harjutus oli siis ründamine. See oli eelmisest veel ohtlikum kuna vahepeal liigub osa inimesi ka laskesektorisse ning tulejuhtimine on olulisel kohal. Ründamine toimus siis nii, et kui on asutud vaenlasega kontakti siis mehed ahelikus (ühel joonel) tulistavad vaenlast kui vaenlane on pideva tule all ning nad ei saa vastu lasta siis pool gruppi liigub vasakule või paremale ning üritavad vaenlast sealt rünnata ehk joosta nende kaevikud üle. Teine grupp aga jääb edasi laskma. Oht seisnebki sellest, et kui meie grupp läheb ründama ning ei anta teise grupi poolt käsklust tuli seis siis saaavad omad mehed surma. Kõik läks õnnelikult. Kolmas harjutus oli siis jälle kaitsmine. Tegevus oli üleeelmise nädalaga enamvähem sama. Aga me alustasime juba pimedas ning vaenöane ründas juba mõnikümne minuti pärast, et kaua kaitses ei pidanud olemas. Ka see läks õnnelikult, aga kui kõik relvad pauguvad ja endal on kiiver peas ning kõrvatropid kõrvas siis väga käsklusi ei kuule mida ülem annab. See oli üks põhilisemaid vigu mis meil kaitses esines, et info ei jõudnud kohale. Laager oli muidu vahva, küttepuid oli üsna vähe seega käisime kohalikest mahajäetud punkri tüüpi majadest puitu nokitsemas mille hiljem küttepuudeks tegime. Söök toodi meile Viljandi lähedal asuvast Vana-Võidu koolist. Peale enod toite hakkasin ka oma kasarmutoitu taga igatsema. Selle laagri jookusl aga hakkas räme väimus peale tulema. 5 nädalat möllamist annab ikka tunda.
Nüüd siis ees viimane nädal metsa sellel perioodil ja loodan saada peale seda ka väiksele puhkusele. Aga kahjuks nagu tavaliselt siis ei ole siin miskit veel kindlat. Kindel on hetkel see, et esmaspäeva jälle metsa ja seekord siis Haapsallu Kiltsi lähedale ja toimumas siis linnalahing eh kuidas läheneda majadele ning neid sõjaajal ka "puhastada". Kuulu järgi on uue nädala toitlustus veelgi huvitavam ehk saame sooja sööki korra päevas lõuna ajal ning teistel aegadel on ainult NATO standardi kuivtoit. Ma juba juubledan selle üle ja olen metsikult rõõmus.....Või siis ka mitte. Ainuke motivatsioon on veel see, et see on viimane nädal metsas ning siis vähemalt 1 nädal ei pea mimena metsa.
Eelmises sissekandes kirjutasin, et panin ennast kirja välikööki. Ka see on juba muutumas. Liiguvad jutud, et iga jagu/tuba saab endale eri eriala. Meie toale olevat usaldatud laskemoona veo teema. Tundub iseensest huvitav ja peaasi, et saab autga sõita, et ei pea metsas möllama. Ei tahaks väga vinguda, aga mul on tekkinud kaks foobiat üks külma ja lume suhtes ning teine metsa suhtes. Ei eruta need teemad üldse enam. Pigem tahaks olla ainult toas ja soojas.
Hetkel jälle kõik, uuel nädalal siis uute teemadega ning loodan saada rohkem infot oma tuleviku kohta. Hea on ka näha et meie mahalugemise kell ikka toimib ning igapäevaga jääb neid päevi ikka vähemaks mis on jäänud veel siin veeta.
pole jõudnud teile kirjutada lausa kaks nädalat. Kõigepealt siis üleeelmiset nädalast. Nii nagu kirjutasin, et nädala teemaks on kaitsmine nii ka oligi. Põhimõtteliselt olime oma rühmaga väljas ning õppsime kaitsma oma nn territooriumi. Kuna oli kõvasti lund sadanud siis esimesed kaks päeva me sõna otseses mõttes kaevasime jooksuradasid ning oma laskepesasid, et kui vaenlane peaks meile liiga lähedale jõudma siis suudaksime kiirelt taanduda vaid mitte ähkima ja puhkima vööst saati lumes. Laagri kulminatsioon algas siis neljapäeval kui kõik rajad olid valmis ning teatati, et nüüd on vaja asuda kaitsele. Kujutage endale ette üht pikka joont/liini ning seal 45 sõdurit reas teineteise vahemaa u. 3 meetrit kõik on reas ning vaatavad oma sektorist välja ehk meie vaateväljas oli ainult mets. Ootasime arvatavat vaenlast tunni, ootasime kaks, juba oli oodatud 5 tundi kui käes oli lõuna. Lõuna toimus samuti kaevikus nii, et paariline pidi mõlemale söögi tooma ja siis ise kiirelt sööma kuni teine mees jälgib koguaeg ümbrust ehk katab ning kui söödud siis toimub vahetus. Mul läks eriti hästi kuna ma olen oma ülema abi siis pidin tooma toidu nii endale, oma ülemusele kui ka paarilisele. Kuna tegemist oli lõunaga siis oli per nägu 3 potsikut ehk ma tulin 9 potsikuga kuskilt mööda lund ja kraave. Lõbus oli :)))) Peale sööki ootasime jälle :), vahepeal käisid mingi vaenlased meid isegi ründamas, seega saime ka natuke paukpadrunitega täristada ja joosta ka tagalasse. Vahpeal tegid juba rühmaülemad julma nalja ja küsisid, et kas kõigil on ikka magamsikotid kaasa võetud oma pesasse sest varsti tuleb öö peale ja jääme ööseks siisa. Siis oli küll kõgili motivastioon väga "kõrgel". Läks pimedaks. Siis läks eriti huvitavaks. Vaatad tükk aega pimedust siis hakkavad silme ees mingi viirastused käima nagu keegi kuskil liigutaks ja metsas toimuvad mingi valgussähvatused. Lõpuks sai kell 21 ja oodatud oli juba 12 tundi ja siis öeldi, et nüüd on olukord rahunenud ning võib tagasi laagrisse naasta. Järgmisel hommikul oli kell 6 taas äratus ja postile minek. Umbes kella 10 paiku ka teine rühm meid ründas. Suutsime osutada korraliku vastupanu ning nad eemaldusid. Meil oli ka väike eelis. Olid ju valmiskaevatud jooksukraavid, aga nemad tulid läbi metsa rinnust saati lumega.
Sellest nädalast mis oli nüüd. Olime Viljandi lähedal Välustes. Seekord oli seal laagris ainult meie rühm teine rühm oli Haapsalus. Rahvast oli vähem ning kaader ka normaalsem seega väga rahulik oli.
Laagri teemaks oli lahinglaskmised. Olukord muutus eriti teravaks kuna kätte anti nüüd juba päris laskemoon. Esimesed päevad ngu meil juba tavaks on saanud siis me kaevasime, kaevasime, kaevasime omale platse puhtaks. Ahjaa selle laagri erinevus oli ka selles, et kohale sõitsime juba esmaspäeval. Teisipäeval toimus siis patrullpaari lahiglaskimne e eesti keeles öeldud siis käib kaks võitlejat ringi relvad käes ning kui üks paariline näeb vaenlast karjub vaenlane ning vaenlase asukoha. Teine paariline jookseb esimese kõrvale ning siis avatakse vaenlase vastu tuli. Enne igat harjutust toimus ka kuivtreening, et kõik ikka ilusasti toimiks, kõik oleks ohutu ning et laskemoona ei raisataks. See patrull laskime tuli meil üsna hästi välja. Aga kõik toimus ka aegluubis, et kui karjuti vaenlane siis liikus alles teine mees minu kõrvale ning kui oli antud käsklus tuld siis alles hakati täristama. Tavaliselt on ju nii nagu filmides on näha ,et kui vaenlast märgatakse siis juba tulistatakse ning joostakse jne. Aga ohtus enne kõike sest selle padruniga kuhugi saada ei ole väga mõnus tunne. Meil oli ka alati valmis kaitseväe kiirabi auto juhuks kui peaks midagi juhtuma.
Teine harjutus oli siis ründamine. See oli eelmisest veel ohtlikum kuna vahepeal liigub osa inimesi ka laskesektorisse ning tulejuhtimine on olulisel kohal. Ründamine toimus siis nii, et kui on asutud vaenlasega kontakti siis mehed ahelikus (ühel joonel) tulistavad vaenlast kui vaenlane on pideva tule all ning nad ei saa vastu lasta siis pool gruppi liigub vasakule või paremale ning üritavad vaenlast sealt rünnata ehk joosta nende kaevikud üle. Teine grupp aga jääb edasi laskma. Oht seisnebki sellest, et kui meie grupp läheb ründama ning ei anta teise grupi poolt käsklust tuli seis siis saaavad omad mehed surma. Kõik läks õnnelikult. Kolmas harjutus oli siis jälle kaitsmine. Tegevus oli üleeelmise nädalaga enamvähem sama. Aga me alustasime juba pimedas ning vaenöane ründas juba mõnikümne minuti pärast, et kaua kaitses ei pidanud olemas. Ka see läks õnnelikult, aga kui kõik relvad pauguvad ja endal on kiiver peas ning kõrvatropid kõrvas siis väga käsklusi ei kuule mida ülem annab. See oli üks põhilisemaid vigu mis meil kaitses esines, et info ei jõudnud kohale. Laager oli muidu vahva, küttepuid oli üsna vähe seega käisime kohalikest mahajäetud punkri tüüpi majadest puitu nokitsemas mille hiljem küttepuudeks tegime. Söök toodi meile Viljandi lähedal asuvast Vana-Võidu koolist. Peale enod toite hakkasin ka oma kasarmutoitu taga igatsema. Selle laagri jookusl aga hakkas räme väimus peale tulema. 5 nädalat möllamist annab ikka tunda.
Nüüd siis ees viimane nädal metsa sellel perioodil ja loodan saada peale seda ka väiksele puhkusele. Aga kahjuks nagu tavaliselt siis ei ole siin miskit veel kindlat. Kindel on hetkel see, et esmaspäeva jälle metsa ja seekord siis Haapsallu Kiltsi lähedale ja toimumas siis linnalahing eh kuidas läheneda majadele ning neid sõjaajal ka "puhastada". Kuulu järgi on uue nädala toitlustus veelgi huvitavam ehk saame sooja sööki korra päevas lõuna ajal ning teistel aegadel on ainult NATO standardi kuivtoit. Ma juba juubledan selle üle ja olen metsikult rõõmus.....Või siis ka mitte. Ainuke motivatsioon on veel see, et see on viimane nädal metsas ning siis vähemalt 1 nädal ei pea mimena metsa.
Eelmises sissekandes kirjutasin, et panin ennast kirja välikööki. Ka see on juba muutumas. Liiguvad jutud, et iga jagu/tuba saab endale eri eriala. Meie toale olevat usaldatud laskemoona veo teema. Tundub iseensest huvitav ja peaasi, et saab autga sõita, et ei pea metsas möllama. Ei tahaks väga vinguda, aga mul on tekkinud kaks foobiat üks külma ja lume suhtes ning teine metsa suhtes. Ei eruta need teemad üldse enam. Pigem tahaks olla ainult toas ja soojas.
Hetkel jälle kõik, uuel nädalal siis uute teemadega ning loodan saada rohkem infot oma tuleviku kohta. Hea on ka näha et meie mahalugemise kell ikka toimib ning igapäevaga jääb neid päevi ikka vähemaks mis on jäänud veel siin veeta.
Monday, February 1, 2010
Elu on imeline...vol. 3
Hei,
minu imeline 3. nädal lõppes endiselt metsas :(. Kolmapäeval toodi meid tagasi kasarmusse, aga juba neljapäeval läksime tagasi metsa oma ülesandeid harjutama :))) Ilmajaam lubas küll 10 kraadi külma, aga kraadiklaas näitas ikka pidevalt üle 20 :))))) ja lisaks loomulikult tuisk. Õnneks saime peale lõuant tagasi oma 5* hotelli :). Ja oh seda õnne ja rõõmu, reede hommikul jälle metsa :)))))) Õnneks oli ainuke motiveeriv asi õhtune linnaloale saamine, mis hoidis veel tuju natukenegi rõõmsamana.
Reede oli meil eriti tähtis teema. Üks rühma oli harjutanud terve nädal kaitsmist ja teine ründamist ning reedel oli kokkumäng, ehk meie ründasime ning teised kaitsesid. Püssidega sai pauku ka teha :))))))). Ma olen vist blogis ka kirjutanud, et olen oma jao ülema abi ning juhin poolt meie jagu erinevates ülesannetes. Ning meie pooljaole antigi SPECIAL ülesanne ründamisel. Wow. Olime pettegrupiks, ehk kui me sattusime nn vaenlasega kokku siis meie grupp liikus vaenlase suhtes ühele küljele ning hakkas seal paugutama, et vaenlane arvaks, et teda rünnatakse sealt poolt, aga tegelikud ründajad tulevad hoopis teiselpoolt :D. Ütleme nii, et selle ülesandega saime enam-vähem hakkama, sest kui me paugutama hakkasime siis seal pool olnud kaitse lahkus (eemaldus oma positsioonidelt), kuigi soov oleks olnud, et kogu rühma ehk 45 meest oleks sinna tulnud. Kuigi vist jah 4 mehega (pooljaoga) ei immiteeri väga suurt ründavatvaenlast.
See nädal, mis algas, on siis teistpidi. Meie õpime kaitsma ning teised ründama. Homme metsa, õnneks on ka ilmastikuolud paranenud, ehk on palju plaju soojem. Loodan, et püsib ka pigem miinustes kui 0 lähedal kuna siis on veel vastikum, sogane ning märg.
Hetkel rohkem väga pajatada ei olegi, vaatasin, et on jäänud ainult 115 päeva meie ilusa elu lõpuni ehk tiba rohkem kui 10 000 000 sekundit, et naasta tagasi meie "väga halli ja rutiinsesse" tsiviilellu.
Ahjaa veel, et peale seda 6 nädalat metsas tuleb meil erialaväljaõpe 3 nädalat. Pidime paberile siis kirja panema oma tsiviileriala ning valima 5 eriala (juhtimispunkt, väliköök, autoremont, kütusevedu, puksiir)seast meeldivaima välja. See on selline eelleht lihtsalt, pm panevad ülemused ise asja paika, kes mis eriala saab. Mina ise valisin väliköögi, vaatame mis siis saab, aga üks on kindel, 3 nädalat eriala väljaõppet toimub meie lemmikkohas........metsas.
minu imeline 3. nädal lõppes endiselt metsas :(. Kolmapäeval toodi meid tagasi kasarmusse, aga juba neljapäeval läksime tagasi metsa oma ülesandeid harjutama :))) Ilmajaam lubas küll 10 kraadi külma, aga kraadiklaas näitas ikka pidevalt üle 20 :))))) ja lisaks loomulikult tuisk. Õnneks saime peale lõuant tagasi oma 5* hotelli :). Ja oh seda õnne ja rõõmu, reede hommikul jälle metsa :)))))) Õnneks oli ainuke motiveeriv asi õhtune linnaloale saamine, mis hoidis veel tuju natukenegi rõõmsamana.
Reede oli meil eriti tähtis teema. Üks rühma oli harjutanud terve nädal kaitsmist ja teine ründamist ning reedel oli kokkumäng, ehk meie ründasime ning teised kaitsesid. Püssidega sai pauku ka teha :))))))). Ma olen vist blogis ka kirjutanud, et olen oma jao ülema abi ning juhin poolt meie jagu erinevates ülesannetes. Ning meie pooljaole antigi SPECIAL ülesanne ründamisel. Wow. Olime pettegrupiks, ehk kui me sattusime nn vaenlasega kokku siis meie grupp liikus vaenlase suhtes ühele küljele ning hakkas seal paugutama, et vaenlane arvaks, et teda rünnatakse sealt poolt, aga tegelikud ründajad tulevad hoopis teiselpoolt :D. Ütleme nii, et selle ülesandega saime enam-vähem hakkama, sest kui me paugutama hakkasime siis seal pool olnud kaitse lahkus (eemaldus oma positsioonidelt), kuigi soov oleks olnud, et kogu rühma ehk 45 meest oleks sinna tulnud. Kuigi vist jah 4 mehega (pooljaoga) ei immiteeri väga suurt ründavatvaenlast.
See nädal, mis algas, on siis teistpidi. Meie õpime kaitsma ning teised ründama. Homme metsa, õnneks on ka ilmastikuolud paranenud, ehk on palju plaju soojem. Loodan, et püsib ka pigem miinustes kui 0 lähedal kuna siis on veel vastikum, sogane ning märg.
Hetkel rohkem väga pajatada ei olegi, vaatasin, et on jäänud ainult 115 päeva meie ilusa elu lõpuni ehk tiba rohkem kui 10 000 000 sekundit, et naasta tagasi meie "väga halli ja rutiinsesse" tsiviilellu.
Ahjaa veel, et peale seda 6 nädalat metsas tuleb meil erialaväljaõpe 3 nädalat. Pidime paberile siis kirja panema oma tsiviileriala ning valima 5 eriala (juhtimispunkt, väliköök, autoremont, kütusevedu, puksiir)seast meeldivaima välja. See on selline eelleht lihtsalt, pm panevad ülemused ise asja paika, kes mis eriala saab. Mina ise valisin väliköögi, vaatame mis siis saab, aga üks on kindel, 3 nädalat eriala väljaõppet toimub meie lemmikkohas........metsas.
Subscribe to:
Posts (Atom)